2012 mai
Kas käes on Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi viimased aastad? Sellist küsimust õigustab 19. aprillil Euroopa Parlamendis toimunud hääletus, kus 452 häälega poolt, 172 vastu ja 36 erapooletut, kiideti heaks ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) kava. Juriidiliselt ei tähenda europarlamendi hääletus tegelikult palju, sest europarlamendi roll CCCTB küsimuses on ainult konsultatiivne. Selleks, et CCCTB tegelikkuseks saaks, on vaja Euroopa Liidu Nõukogu, s.t liikmesriikide asjassepuutuvate ministrite otsust. Liikmesriikides ei ole CCCTB küsimuses seni üksmeelt, aga sellega saab algust teha ka tõhustatud koostöö vormis, mis eeldab vähemalt üheksa liikmesriigi huvi. Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt tuleks esimeses etapis, mis algaks kahe aasta pärast, kohaldada CCCTBd piiriüleselt tegutsevatele Euroopa ettevõtetele ja Euroopa ühistutele, viie aasta pärast aga tuleks CCCTB teha kohustuslikuks kõigile ettevõtetele peale VKEde ning kaugemas tulevikus võib-olla ka VKEdele. Parlamendi teine oluline ettepanek puudutab maksu liikmesriikide vahel jaotamise valemit – kui Euroopa Komisjoni idee kohaselt tuleks aluseks võtta võrdselt tööjõud, vara ja käive, siis parlamendi soov on anda käibele väiksem kaal (nt 10 protsenti), sest käibe asukohta on lihtne manipuleerida. Eesti valitsus toetab CCCTBd vabatahtliku süsteemina. Ent Tark Grunte Sutkiene partner Rolan Jankelevitš on juhtinud tähelepanu, et Eestis, kus on palju välisfi rmade tütarühinguid, ei oleks süsteem isegi vabatahtlikkuse korral tegelikult väga vabatahtlik, sest otsus siinse ettevõtte CCCTBga ühinemise või välja jäämise kohta tehtaks kontserni emaühingu kontoris. Igal juhul peaks maksuamet hakkama haldama kahte maksusüsteemi. Kuidas ta sellega toime tuleb ja millise seisukoha (vabatahtlikkuse küsimuses) võivad maksuamet ja rahandusministeerium võtta pärast paari aastat kahe süsteemi haldamist, on huvitav küsimus, aga praegu oleks vastus sellele veel puhas spekulatsioon.
Loe edasi