Kui normaalne on see, et ettevõte kasvab?

Majanduskasvust unistades on lihtne unustada, et maailma majandus – olgugi igavesti suur – on liiga väike selleks, et päriselt ära mahutada kõigi ettevõtjate kasvuambitsioone. Palju neist ambitsioonidest sureb muidugi stardifaasis või juba enne seda, aga selles faasis ettevõtetelt ei ootagi keegi suurt õnnestumise protsenti. Küll aga oodatakse kasvu täiskasvanuks saanud ettevõtetelt. Ettevõtte kasv on normaalne, kahenemine ebanormaalne – selline kaldub olema alateadlik suhtumine.

Samal ajal teadvustatakse muidugi ka seda, et osa ettevõtteid läheb pankrotti. Ettevõtete maksejõuetuks muutumise protsesse uuriv rahandusteadlane Oliver Lukason rõhutab käesolevas infolehes, et pankrotimenetlusse sattunud ettevõtete arv ei anna Eestis objektiivset pilti maksejõuetute ettevõtete arvust.

Näiteks 2015. aastal kuulutati Eestis välja ainult 376 äriühingu maksejõuetus. Lukason hindab, et kui pankrotimenetlusse sattunud ettevõtetele juurde liita majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu kustutatud ettevõtted, millel oli kustutamise hetkel tasumata kohustusi (de facto maksejõuetus), siis oleks maksejõuetute firmade arv kuni kümme korda suurem.

Kui rääkida kõrgeimast kaalukategooriast, börsifirmadest, siis nendegi osas võib meie kasvutunnetus põhjendamatult optimistlik olla. Rahandusprofessor Aswath Damodaran avaldas äsja huvitava statistika selle kohta, kui palju esines ligi 50 000 ettevõttest koosnevas USA ja teiste riikide börsifirmade valimis äritulu kahanemist (ajavahemikus 2006–2015). Viimase kümne aasta keskmine aastakäive oli kahanev ligikaudu veerandil ettevõtetel, viimase viie aasta oma ligi 30 protsendil ning 2015. aasta käive kahanes 2014. aastaga võrreldes ligi 40 protsendil ettevõtetest.

Eelnev jutt ei ole üleskutse suurtest unistustest loobumiseks, küll aga vihje, et tulevikuperspektiive arvutuslikult hinnates on meil tugev kalduvus pidada äri kasvu normaalsemaks, kui see tegelikult on.

Laadi infoleht PDF-failina